Turuülevaade · 12. oktoober 2026 · 6 min lugemist

Väärismetallide nädal: hõbe 60 dollaril, kuld tuli tagasi

Turuülevaade nädalast 5.–9. oktoober 2026.

Nädal, mis läks kaks korda vastassuunas. Kolmapäeval kukkus kuld Fedi protokolli järel alla 4100 dollari, reedeks oli see 4194 dollari juures tagasi ja nädala kokkuvõttes pluss. Hõbe jõudis 60 dollari piirile. Eesti letihinnas tähendas see untsisele kuldmündile ligikaudu 1,3% tõusu — ja seekord liikusid dollarihind ja eurohind esimest korda mitme nädala järel samas suunas. Taustal avaldas Maailma Kullanõukogu augustikuu keskpangaandmed: 39 tonni juurde, Hiinal 22. ostukuu järjest.

Nädala olulisemad uudised

• Fedi protokoll hoidis detsembrikuise intressitõusu laual ja kuld kukkus kolmapäeval alla 4100 dollari. Protokollist selgus, et enamik Fedi liikmeid ootab tänavu veel ühte intressitõusu. Kuld langes päevaga 1,28% tasemele 4109,90 dollarit ja hõbe 2,55% tasemele 59,67 dollarit. Loogika on kulla jaoks tuttav: kõrgem intress tähendab, et raha hoidmine võlakirjas maksab rohkem kui intressi mittemaksvas metallis. Kitco, 07.10.2026
• Reedel tuli kuld 1,50% tõusuga 4194,50 dollari juurde ja hõbe 2,77% tõusuga 60,70 dollari juurde. Tagasituleku taga oli kolm asja korraga: dollar andis päeva alguses järele, võlakirjatulusus tuli nädala tipptasemetelt allapoole ja odavnenud hinnaga tulid ostjad tagasi. Kümneaastane tulusus oli reedel 5,24%, dollariindeks 102,10 juures. Nädala kokkuvõttes lõpetas kuld 4187,30 dollari juures, üle protsendi kõrgemal kui eelmisel reedel — ja kogu tõus tuli kahe viimase kauplemispäeva sisse. Kitco, 09.10.2026
• Keskpangad ostsid augustis 39 tonni kulda, aasta algusest ligikaudu 170 tonni. Suurimad ostjad olid Hiina, Usbekistan ja Poola. Hiina lisas augustis 20 tonni — see on tema 22. järjestikune ostukuu. Poola juhib aasta arvestust 98 tonniga. Venemaa oli augustis müüja (−6 tonni) ja Türgi pöördus kolme müügikuu järel tagasi ostjaks. Keskpankade ost on kulla nõudluse kõige aeglasem ja kõige vähem hinnatundlik osa: see ei kao ära, kui hind nädalaga kolm protsenti langeb. Kitco / Maailma Kullanõukogu andmed, 06.10.2026
• Dollariindeks murdis üle juunikuise tipu ja euro püsis 1,12 dollari kandis. Euroopa Keskpanga viitekurss oli 9. oktoobril 1,1206 dollarit euro kohta, 6. oktoobril 1,1269 — euro nädala jooksul veel pisut nõrgenes. Dollariindeks murdis üle oma juunikuise tipu, mis oli umbes 101,75; LPL Financiali Adam Turnquist nimetas järgmiseks tasemeks 102,86. Tugev dollar teeb kulla kõigile väljaspool USA-d kallimaks — ja hoiab ühtlasi euros mõõdetud letihinna üleval ka siis, kui dollarihind langeb. Kitco, 09.10.2026 · EKP viitekursid
• Kullafondid ostsid languse ajal edasi, aga tarbija meeleolu on madalaim ammu aega. Saxo Banki Ole Hansen viitas „mitmele nädalale ETF-ide ostudest“ — kullafondidesse tuli raha sisse ka siis, kui hind langes. Samal ajal kukkus Michigani ülikooli tarbijausalduse eelindeks oktoobris 46,3 punktile (septembris 48,1), kuid aastased inflatsiooniootused tõusid 4,7%-le ja pikaajalised 3,5%-le. Nõrk tarbija koos tõusvate inflatsiooniootustega on just see kombinatsioon, mille puhul keskpangal lihtsat lahendust ei ole. Kitco, 09.10.2026

Nädala kommentaar: Peter Schiff võlakirjaoksjonist

Kitco videointervjuus 8. oktoobril väitis Peter Schiff, et tõusev võlakirjatulusus on kulla jaoks hea, mitte halb uudis: „See on kõige tõusuteelisem asi, mis kulla ja hõbedaga juhtuda saab.“ Tema arutluskäik on, et langevate võlakirjahindade juures hakkab osa võlakirjaomanikest positsioonist väljuma ja otsima alternatiivi. Faktid, millele ta viitas, on kontrollitavad: kümneaastane tulusus puudutas kolmapäeval 5,35%, kõrgeimat taset alates 2002. aastast, ja riigikassa müüs 39 miljardi dollari eest kümneaastaseid võlakirju tulususega 5,3%, kusjuures esmasvahendajad võtsid endale vaid 2,5% emissioonist, kui tavapärane osakaal on 9,4%. Schiff ise ütles, et hoiab rohkem raha kaevandusaktsiates kui füüsilises metallis.

See on ühe turuosalise tõlgendus, mitte prognoos, mida me kinnitame — nõrk oksjoninõudlus on fakt, selle tähendus kulla hinnale on arvamus. Vastaspoole seisukoht kõlas samal nädalal FXTM-i Lukman Otunuga suust: turg ei oota oktoobris tõusu, aga hinnastab detsembris ühte sisse, ja keskpikas vaates on eelis müüjate poolel.

Selle nädala hind ja mida see Eesti investorile tähendab

Esmaspäeva, 12. oktoobri hommikul oli Eesti letihind untsisele investeerimiskuldmündile ligikaudu 3840–3970 eurot: Krugerrand (varasemad aastad) 3836 €, Kangaroo 3892 €, Britannia 3901 €, Philharmoniker 3909 €, Maple Leaf 3967 €. Untsine kuldplaat jäi samasse vahemikku — Valcambi 3881 €, Argor-Heraeus 3898 €, PAMP Fortuna 3950 €. Väikseim tavapärane ühik, 1/10-untsine Philharmoniker, maksis 442 eurot. Untsise hõbemündi hind oli 75,02–78,12 eurot.

Esiteks, seekord liikusid mõlemad hinnad samas suunas. Untsise Philharmonikeri letihind oli nädal tagasi 3858 eurot, nüüd 3909 eurot — tõus 1,3%, samal ajal kui kulla dollarihind tõusis nädalaga veidi üle protsendi. Britannia (+1,3%) ja Maple Leaf (+1,3%) liikusid täpselt sama palju. Kaks eelmist nädalat olid valuutaga risti: dollarihind langes, eurohind püsis või tõusis. Nüüd euro enam suunda ei muutnud, vaid lisas tõusule paar kümnendikku juurde. Eurodes ostjal on alati kaks hinda korraga — metalli oma ja valuuta oma — aga mõnel nädalal näitavad need lihtsalt sama asja.

Teiseks, preemia suurus. Reede hinnataseme ja EKP kursi juures oli kulla spot-hind eurodes ligikaudu 3743 eurot untsi kohta. Letihind 3909 eurot tähendab seega umbes 4,4% preemiat — tüüpiline untsise mündi vahemik, mis katab vermimise, logistika, kindlustuse ja kaupleja marginaali. Väiksemad ühikud on alati kallimad grammi kohta: 1/10-untsine münt 442 euro eest tähendab untsi kohta ligikaudu 4420 eurot ehk üle 18% preemiat. See ei ole kellegi viga, vaid tootmiskulu loogika — ühe kümnendiku untsi vermimine ei ole kümme korda odavam kui terve untsi vermimine. Kui ostad hajutamiseks väikseid ühikuid, maksad selle mugavuse eest kinni kohe ostuhetkel.

Kolmandaks, hõbeda vahe. Hõbeda spot-hind oli reedel eurodes ligikaudu 54 eurot untsi kohta, letihind untsisele hõbemündile 75,02 eurot. Suurem osa vahest ei ole preemia, vaid maks: investeerimiskuld — näiteks Philharmonikeri kuldmünt, Britannia kuldmünt või Argor-Heraeuse kuldplaat — on Eestis käibemaksuvaba, hõbedale lisandub 24% käibemaks. Maksu maha arvates jääb hõbemündi preemiaks ligikaudu 12%, mis on untsise hõbeda puhul normaalne. Praktiline järeldus on sama, mis alati: hõbeda hind peab pärast ostu märksa rohkem tõusma kui kulla hind, enne kui müügil nulli jõuab. Kulla ja hõbeda suhtarv oli reedel 69,1 (nädal varem 68,6) — hõbe liikus nädalaga kullast pisut nõrgemalt, kuigi reedel oli ta päeva võitja.

Mida edasi jälgida

Nädala kalender on tihe ja kolm punkti neist liigutavad kulda otse. Kolmapäeval tuleb USA tarbijahinnaindeks — Otunuga nimetas seda nädala peamiseks riskiks, sest just inflatsiooninumber otsustab, kas detsembri intressitõus jääb lauale. Neljapäeval lisanduvad tootjahinnaindeks, jaemüük ja töötuabiraha taotlused ning Fedi juhi Kevin Warshi sõnavõtt IMF-i üritusel. Tehniliselt on 4200 dollarit tase, mille kohale kuld peab analüütikute hinnangul püsima jääma, enne kui ostjad naasevad; allapoole jäävad toetused 4100 ja 4000 dollari juures, ülespoole 100-päeva libisev keskmine 4260 kandis. Euroinvestoril tasub lisaks jälgida kursi poolt: 1,12 dollari juures töötab euro nõrkus praegu letihinda üleval hoidva jõuna, ja kursi pöördumine mõjuks hinnale sama jõuliselt kui metalli enda liikumine.

Käesolev artikkel on üksnes informatiivne ega kujuta endast investeerimisnõuannet ega üleskutset osta või müüa väärismetalle. Väärismetallide hind kõigub. Enne investeerimisotsust kaalu oma olukorda ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Goldman & Sons toimetus