Üks investeerimiskulla suurimaid eeliseid teiste väärismetallide ja paljude varaklasside ees on maksukohtlemine: kvalifitseeruv investeerimiskuld on kogu Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, käibemaksuvaba. See tähendab, et kuldmündi või -kangi ostuhinnale ei lisandu käibemaksu, mis muudab füüsilise kulla soetamise oluliselt soodsamaks kui näiteks hõbeda puhul. Selles juhendis selgitame, mida käibemaksuvabastus täpselt tähendab, millised tooted sellele vastavad ja mida ostes tasub silmas pidada.

Miks investeerimiskuld on käibemaksuvaba?

Käibemaksuvabastus ei ole Eesti eripära, vaid kogu EL-i ühine kord. Euroopa Liit otsustas 1999. aastal kaotada investeerimiskullalt käibemaksu ja muudatus jõustus 1. jaanuaril 2000. Tänane alus on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 344, mis kehtestab investeerimiskulla erikorra. Loogika on lihtne: investeerimiskuld toimib praktikas pigem finantsvara kui tavalise tarbekaubana, mistõttu seda koheldakse maksustamisel sarnaselt teiste investeerimisinstrumentidega.

Eestis on see kord üle võetud käibemaksuseadusesse. Maksu- ja Tolliameti selgituse kohaselt on investeerimiskulla import, ühendusesisene soetamine ja võõrandamine Eestis käibemaksust vabastatud.

Kuldmündid füüsilise investeeringuna
Foto: Gruener Panda, Wikimedia Commons (CC BY-SA 4.0)

Mis on investeerimiskuld käibemaksu mõttes?

Oluline on, et kõik kuldesemed ei ole automaatselt „investeerimiskuld”. Mõiste on seadusega täpselt piiritletud ning jaguneb kaheks: kangid (ja plaadid) ning mündid. Mõlemal kehtivad omad tingimused.

Kuldkangid: vähemalt 995-tuhandik puhtust

Kuldkang või -plaat kvalifitseerub investeerimiskullaks, kui selle puhtus on vähemalt 995 tuhandikku (995‰ ehk 99,5%) ja kaal vastab väärismetalliturul aktsepteeritud kaaludele. Praktikas vastavad sellele kõik tuntud rafineerimistehaste kangid — näiteks 100 g Argor-Heraeus kuldplaat, mille puhtus on 999,9. Väga väikesed, alla ühe grammi kaaluvad tükid jäävad erikorra alt välja.

Usaldusväärsuse tagab tootja sertifikaat: LBMA (London Bullion Market Association) heakskiidetud tootjate kangide päritolu ja proov on rahvusvaheliselt tunnustatud, mistõttu neid on ka hiljem lihtsam edasi müüa.

Kuldmündid: teistsugused, leebemad reeglid

Müntidele kehtivad mõnevõrra teistsugused tingimused kui kangidele. Münt loetakse investeerimiskullaks, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

  • puhtus on vähemalt 900 tuhandikku (900‰);
  • münt on vermitud pärast 1800. aastat;
  • münt on või on olnud oma päritoluriigis seaduslik maksevahend;
  • müügihind ei ületa mündis sisalduva kulla väärtust rohkem kui 80%.

Tähelepanu väärib madalam puhtuse lävi: müntide puhul piisab 900‰-st, samas kui kangidel nõutakse 995‰. Seetõttu kvalifitseerub investeerimiskullaks ka näiteks 1 oz Ameerika Eagle kuldmünt, mille proov on 916,7 (22 karaati) — kullasisaldus on siiski terve unts. Sama kehtib loomulikult kõrgema, 999,9 proovi müntide kohta nagu 1 oz Austria Philharmoniker kuldmünt ja 1 oz Kanada Maple Leaf kuldmünt.

EL-i avaldatav müntide nimekiri

Selguse huvides avaldab Euroopa Komisjon igal aastal nimekirja kuldmüntidest, mis kindlasti vastavad investeerimiskulla erikorra tingimustele. 2026. aasta nimekiri avaldati EL-i Teatajas 14. novembril 2025. Oluline nüanss: kui mõnda münti nimekirjas ei ole, ei tähenda see automaatselt käibemaksu — münt on endiselt maksuvaba, kui see vastab eespool loetletud üldtingimustele. Nimekiri on seega abivahend, mitte ammendav loend.

Hõbe on hoopis teine lugu

Käibemaksuvabastus kehtib ainult kullale. Investeerimishõbe seda soodustust ei naudi ning sellele lisandub Eesti käibemaksu standardmäär (2026. aastal 24%). See selgitab, miks füüsilise hõbeda preemia ostuhetkel tundub kõrgem kui kullal, ja on üks põhjusi, miks paljud alustavad investorid eelistavad just kulda. Kui kaalud kulla ja hõbeda vahel, tasub maksuvahe kindlasti arvesse võtta.

Mida ostes silmas pidada

Praktilised soovitused, et käibemaksuvabastusest kindlalt kasu saada:

  • Kontrolli proovi ja vormi. Vali kangid puhtusega ≥995‰ ja mündid puhtusega ≥900‰ — usaldusväärselt tunnustatud toodete puhul on see tagatud.
  • Eelista tunnustatud tootjaid ja münte. LBMA-sertifitseeritud kangid ja tuntud rahapajade mündid (Philharmoniker, Maple Leaf, Krugerrand, Eagle) on lihtsamini edasimüüdavad.
  • Hoia dokumendid alles. Ostuarve ja sertifikaat lihtsustavad hilisemat müüki ja tõendavad ehtsust.
  • Ära aja segamini käibemaksu ja tulumaksu. Käibemaksuvabastus puudutab ostu; võimalik kasu müügist on eraldi, tulumaksu teema.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kuld on Eestis täiesti maksuvaba?
Investeerimiskuld on käibemaksust vabastatud. See ei tähenda automaatselt tulumaksuvabastust — kui müüd kulda kasumiga, võib tekkida tulumaksukohustus. Käibemaks ja tulumaks on eraldi maksud.

Kas kõik kuldmündid on käibemaksuvabad?
Ei. Maksuvaba on münt, mis vastab investeerimiskulla tingimustele (proov ≥900‰, vermitud pärast 1800. aastat, seaduslik maksevahend, preemia kuni 80%). Kollektsiooni- ja juubelimündid, mis neile tingimustele ei vasta, võivad olla maksustatavad.

Miks lisandub hõbedale käibemaks, aga kullale mitte?
EL-i investeerimiskulla erikord hõlmab ainult kulda. Hõbedale, plaatinale ja pallaadiumile kehtib tavapärane käibemaks.

Käesolev artikkel on üksnes informatiivne ega kujuta endast investeerimisnõuannet ega üleskutset osta või müüa väärismetalle. Väärismetallide hind kõigub. Enne investeerimisotsust kaalu oma olukorda ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Goldman & Sons toimetus